Tahad taksot tellida – ole lahke! Rohkem kui 60 linnas üle maailma sõidab ette Taxify, mille üks asutaja on EBS-i vilistlane Martin Villig. Kes soovib reisida kaugemale ja seab sammud Tallinna lennujaama, teab, et seda juhib ebsikas Piret Mürk-Dubout. Rõivaärist leiab samuti mitu EBS-i vilistlast. Näiteks Karel Loide juhib rahvusvahelist rõiva- ja jalatsiketti Fifaa ning Kriss Soonik-Käärmann on loonud endanimelise pesubrändi.
EBS-i vilistlaste seast leiab ka avaliku sektori tippjuhte, näiteks haigekassa juhatuse esimehe Rain Laane. Ja nüüd küsimus: kes Eesti Vabariigi peaministritest on EBS-i vilistlane? Õige vastus: Tiit Vähi, kes oli EBS-i teise lennu lõpetaja aastal 1990.
Professor Olav Aarna meenutab, et 1990. aastate esimesel poolel sai arvestatav osa Eesti riigi- ja erasektori tippjuhtidest oma esmased teadmised juhtimise ning äri vallas just EBS-ist. Selle põhjus oli proosaline – kusagil mujal Eestis sellisel tasemel juhtimist ja äri ei õpetatudki. 21. sajandil on olukord muutunud ja õppimisvõimalused kogu maailma laiused, kuid Eesti juhtimiskultuuri arengut on EBS nii oma edukate lõpetajate kui ka teadustegevuse kaudu kindlasti positiivses suunas mõjutanud.
“Milline on Eesti Kõrgem Kommertskool ning tema areng läbi 1997. aastal lõpetanud üliõpilaste silmade? Eesti Kõrgem Kommertskool on erakool, mis Eesti haridussüsteemis on vaieldamatult uus nähtus. Kõik uus on aga seotud riskiga. Meie võtsime riski, kui kool oli veel imikueas ning tema tulevik ebaselge. Tänaseks oleme akrediteeritud ülikooli lõpetanud. Meie esimene suurem risk, mis me võtsime Eesti Kõrgema Kommertskooli kasuks otsustades, on ennast õigustanud. Nelja aasta jooksul oleme näinud, et Eesti Kõrgema Kommertskooli “riski ja tulu” suhe on muutunud iga aastaga paremaks.
Töötajad ei ole kunagi rahul kahe asjaga – palga ja ülemustega. Siit paralleele tõmmates: üliõpilased on harva rahul õppemaksu ja õppejõududega. 1997. aastal lõpetanud kogesid, et rahul ollakse peale kooli lõpetamist. Kooli ja õppejõudude töö tulemust ei saa lõplikult hinnata õppimise ajal, vaid aastate pärast – kriteeriumideks edukus ja läbilöögivõime äris.
Vaadates Eesti Kõrgema Kommertskooli arengut, võime tõdeda, et praeguses majandussituatsioonis, kus tipptasemel spetsialiste on vähe, on Eesti Kõrgem Kommertskool suutnud enda külge liita neist vähestest paljud tunnustatud spetsialistid – eesmärgiga anda haridust, mis käib kaasas Eesti muutuva majandusega. Te õpite juhtimist, rahandust, turundust ja paljusid teisi majandusvaldkondi ning kui prooviksite vaadata ühe majanduskõrgkooli juhtimist läbi oma silmade, siis tõenäoliselt peaksite tunnistama, et tänastes majandustingimustes on tööstusettevõtete või finantsasutuste juhtimine oluliselt kergem kui ühe erakooli juhtimine.
Eesti Kõrgema Kommertskooli poolt antava hariduse kvaliteet ei sõltu mitte üksnes kooli juhtkonna pingutustest, vaid kindlasti ka tudengite omast. Seega oli meil ja on teil, lugupeetud tudengid, vastutus kooli arengu ees, seda enam, et tegemist on noore kooliga. Tudengitel on oluline roll traditsioonide väljakujundamisel ning elluviimisel.
Paljud Eesti Kõrgema Kommertskooli tudengid õpivad ja töötavad samal ajal. Õppimise ajal töötamine on võimalik, kuid töötamise ajal õppimine on oluliselt raskem. Mida parem ja põhjalikum on teie haridus, seda suuremad on teie eeldused saada parim stardipositsioon karjääri tegemisel. Igaüks ei ole võimeline olema Eesti Kõrgema Kommertskooli tudeng – see eeldab ambitsioonikust, teotahet ning riskijulgust. Koos hea haridusega annavad eespool loetletud omadused igal ajal tugeva eelise tööjõuturul.”
Allikas: Eesti Kõrgema Kommertskooli aastaraamat 1997.