Neli sügist hiljem võidigi rõõmsalt klaase kokku lüüa – 1995. aasta 3. novembril sai EBS kultuuri- ja haridusministeeriumilt litsentsi ärialase ülikoolihariduse andmiseks. Madis Habakuk kirjeldas novembris ilmunud Tudengilehe esimeses numbris, et tänu litsentsi saamisele on nüüd kooli üliõpilastel, õppejõududel ja kogu personalil parem tunne, kuid uue staatusega kaasneb ka suurem vastutus.
1995. aasta kevadel lõpetasid EBS-i esimesed 22 päevaõppe tudengit, kes said bakalaureusekraadi rahvusvahelises ärijuhtimises. Sama aasta sügisel avati bakalaureuseõppe õhtune programm. Paar aastat hiljem õhtuses õppes tudeerima asunud õppur kirjeldas EBS-i aastaraamatus enda ja kursusekaaslaste ootusi nii: “Siin me oleme! Umbes 70 noort inimest, kes on väga sarnased, kuid samas nii erinevad. Eesmärk on meil üks – koolist Helge Tuleviku Leidmise Skeem leida.”
Helge tuleviku skeemi otsijaid jagus ning EBS rikastas otsijate valikut järjekordsete uute võimalustega. 1996. aastal võeti vastu esimesed üliõpilased ärijuhtimise ja ettevõtluse õhtusesse diplomiõppesse. Samal aastal alustas tööd ka esimene täielikult ingliskeelne bakalaureuseõppe rühm. 20 üliõpilast tulid piiri tagant – ligi 15 inimest Soomest, mõni Venemaalt ja mujaltki –, paar piisava keeleoskusega tudengit oli ka Eestist.
1996. aasta oli taas oluline verstapost: alustati doktoriõppe programmiga, partneriks Turku School of Economics and Business Administration. Esimese doktoritöö kaitses EBS-is 2001. aastal Monika Salu ning see oli ühtlasi esimene doktoritöö kaitsmine Eesti erakõrgkoolide ajaloos.
1996. aasta sügisest oli EBS-is esindatud kogu kõrghariduse pakett: diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. Õppida sai kolmes keeles – eesti, vene ja inglise – ning õppevormina pakuti päevast, õhtust ja kaugõpet.