Madis Habakuk on meenutanud, et alguses tuli EBS-i õppima mõni õpilane USA-st Pacific Lutheran Universityst, kuid siinne tase ei olnud siis veel piisav, et võimaldada neile rahvusvaheliselt head äriharidust. EBS-is oli vaid mõni aine inglise keeles ning ülejäänud eesti keeles.
Pole vist üllatus, et ette tuli ka kultuuride põrkumist. Madis Habakuk on tunnistanud: “1990. aastate keskel, kui võtsime üliõpilasi vastu Prantsusmaalt, ei saanud me hakkama kultuuri eripäradega. Meenub üks juhus, kui prantsuse tudeng tuli detsembri alguses minu kabinetti ja ütles, et ta ei jaksa semestri lõpuni olla ning tahab ära minna. Küsisin: “Noh, mis siis juhtus, semestri lõpuni on ju veel ainult kolm nädalat?” Ta ei saanud aru, miks mitte keegi teda ei kallista! “Kõik on nii tõsised, suunurgad on neil allapoole. Mul on selline tunne, et nad on minu peale vihased, aga ma ei saa aru, miks,” rääkis prantsuse üliõpilane.”
Suuremad sammud rahvusvahelistumise suunas astuti EBS-is 1990. aastate keskel. 1995. aastal sõlmiti üliõpilaste ja õppejõudude vahetamiseks esimene partnerülikooli leping Turku School of Economics and Business Administration’iga (praegu University of Turku). 1996. aastal aga avati esimene täielikult ingliskeelne bakalaureuseprogramm ärijuhtimises.
Rahvusvahelise õpperühma avamise loogika oli lihtne: eestlaste sündimus väheneb ning selleks, et kool saaks normaalselt suureneda ja annaks ülikooli mõõdu välja, peab vaatama välisturgude poole. Madis Habakuk leidis, et parimad tingimused on selleks Soomes, kus konkurss ühele ülikooli õppekohale oli 1 : 4. Teisisõnu tähendas see, et kolm soomlast neljast ei saanud Soomes õppida, järelikult võiks neile anda õppimisvõimaluse Eestis. Esimesse õpperühma tuligi ligi 15 soomlast ning mõni inimene ka Eestist ja Venemaalt.
Tudengkonna ja õppejõudude rahvusvahelistumine ning välisturgudele jõudmine muutusid järjest olulisemaks. 1997. aasta 21. märtsil Õpetajate Lehes ilmunud intervjuus mainis Madis Habakuk, et Eesti haridus on päris hea, kuid ega see Euroopa tasemel veel ole. “Toodame praegu spetsialiste ikkagi Eestile. Välisturul on raske konkureerida – mängu tulevad keeleprobleemid, erinevad arusaamad. Kui kuulutaksime, et hakkame tootma spetsialiste Euroopa või Ameerika turule, petaksime oma tudengeid. Lähitulevikus hakkab olukord muutuma – rahvusvaheline turg jõuab ka siia ja on oht, et paremad kohad haaratakse ära,” ennustas 1600 tudengiga ülikooli president.
EBS-i visioon on saada Baltikumi kõige tunnustatumaks rahvusvaheliseks äriülikooliks.