“Erinevatest kultuuridest pärit inimestega koos elamist ja töötamist pole kindlasti võimalik õppida õpikust, vaid ainult elust enesest. Meil on kaks võimalust: kas tuua kultuuride mitmekesisus oma riiki sisse või pakkuda tudengitele ja õppejõududele võimalust vahepeal teises keskkonnas – välismaal – õppida ja töötada.”
Olav Aarna rõhutab, et akadeemiline hulkurlus ehk tudengite ja õppejõudude mobiilsus on väärtus omaette: “See annab väärtust juurde kraadile, kuid eelkõige annab väärtust juurde inimesele.”
See ülikool on riigi suurim ning EBS-ist väga erinev. Roberti jutt pärast vahetusüliõpilasena Viinis veedetud aega on lühike ja konkreetne: vahetusõpilaseks olemine on miski, mida kindlasti oma õpingute ajal tasub teha. “Erasmus muudab teises riigis elamise väga lihtsaks. Saad näha ja kogeda asju, mida kodus kunagi ei saa. Kodu jääb koduks, aga see ei kao kuhugi, nii et kasuta võimalust, kuni veel saad. Maailm on avatud ja ootab sind.”
Huvitava faktina jäi Robertile meelde, et Viinis näitavad tudengid loengu lõppedes õppejõudude vastu tänu üles oma laua peale koputamisega, mitte plaksutamisega.
Tulevikuplaanides on EBS-il mõte muuta bakalaureusetudengitele ühe semestri jooksul välismaises partnerülikoolis õppimine kohustuslikuks. EBS-i kantsler Mart Habakuk nendib, et kui 2017. aasta sügissemestril õppis EBS-is 120 välistudengit, siis siinseid üliõpilasi tudeeris piiri taga alla 40.
“Põhiline probleem, miks meilt välismaale nii vähe õppima minnakse, peitub õppekava jäikuses. Seni pole välismaal semestri jooksul õpitud aineid olnud võimalik üks ühele Eestisse üle tuua. See tõi üliõpilasele kaasa õpingute pikenemise ühe semestri võrra, sest selle, mis välismaale läinu kursusekaaslased Eestis õppisid, pidi vahetustudeng Eestisse naastes järele tegema.”
Mure lahendamiseks viiakse edaspidi valikainete semester ja vahetusülikooli semester samale ajale: kes ei lähe sel ajal välismaale vahetusülikooli õppima, saab terve semestri jooksul võtta valikaineid. Kes aga on vahetusülikoolis ja õpib aineid, mis kvalifitseeruvad majandus- ja diplomiõppe arvestuses, siis aktsepteerib EBS neid valikainetena.
“Mida ma vahetustudengiks olemise aasta jooksul õppisin? Esiteks olen ma õppinud nii palju enda ja oma võimete kohta. See oli hullumeelne idee jagada oma aasta kaheks vahetusperioodiks kahes eri ülikoolis ja kultuuris. Võtab aega, et harjuda uue kodu, uue kooli, uue keskkonna, uue toidu, uute sõprade ja paljude muude uute asjadega. Seega, saades lõpuks kõige sellega tuttavaks, oled enda kohta ka palju õppinud.
Teiseks võtan ma endaga kaasa oma hullumeelse tutvusringkonna, mis sisaldab inimesi kõikjalt maailmast. Ma vihkan networking’ut kui tegevust, aga olles välismaal täitsa üksi, ei ole sul väga muud võimalust kui hakata rääkima suvaliste inimestega, saada nendega sõbraks ning teha teisi, mõnikord lolle, mõnikord võrratuid asju koos.
Ma ei unusta kunagi Distortionit (kahepäevane pidu Kopenhaageni tänavatel) ning kuidas me pidutsesime 12 tundi jutti, ma ei unusta kunagi neid rattasõite ja väga sügavaid vestlusi, ma ei unusta kunagi kõige igavamat reisi Malmösse, ma ei unusta kunagi kõiki neid mõttetuid vaidlusi ja imelikke arusaamatusi eri kultuuride vahel jne.
Lisaks kõigele sellele – ma tulin siia oma hariduse pärast ja olen uhke kõige üle, mida ma suutsin korda saata ning õppida Kopenhaagenis ja Milanos elades.”