Seejuures ei ole EBS kõrvale kaldunud koolis esimesest päevast kehtinud põhimõttest keskenduda ärijuhtimise õpetamisele, kuid aja jooksul on lisandunud uusi õppekavasid ja spetsialiseerumissuundi.
Mõni näide: 1999. aastal alustati büroojuhtimise diplomiõppe pakkumist, aasta hiljem tuli infotehnoloogia juhtimise bakalaureuseprogramm, 2004 loodi venekeelsed rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuse- ja magistriprogrammid, 2011. aastal avati ärijuhtimise magistriõppeprogrammis spetsialiseerumissuund ekspordijuhtimisele.
2017. aastal tehti magistriõppes radikaalne reform, kui senise viie õppekava asemel jäi alles kaks. Seejuures üks neist, esmakordselt 2017. aasta sügisel alustanud MBA in Digital Society on üks esimestest digiühiskonna juhte koolitavatest magistriprogrammidest maailmas. Kõik EBS-i bakalaureuse- ja magistriprogrammide õppekavad on riiklikult tunnustatud.
Õppekavade arendamise tööd võrdleb EBS-i rektor professor Arno Almann legendiga Tallinna linnast, mis ei saa kunagi valmis. “Õppekavade arenduse keerulisus seisneb selles, et õppekava peab käima ajaga kaasas, kuid mitte ainult – olema ka ühe sammu ajast ees. See on keeruline võrrand, sest kui tudeng tuleb õppima kolmeaastasesse bakalaureuseõppesse ning jätkab kaheaastases magistriprogrammis, läheb ta tööjõuturule viis aastat pärast õpingute alustamist. Kui orienteeruksime õppetöös sellele, mis praegu maailmas ja Eestis toimub, jõuaks tudeng tööturule vananenud teadmistega. Seetõttu on ette nägemise oskus väga vajalik ning side tööandjatega peab olema tihe,” leiab Arno Almann, et õppekavade arendamisel ei piisa sellest, kui vaid EBS-i targad pead kokku koguda.
Tööandjate kaasamine õppekavade arendamisse – et saada teada, milliseid oskusi on tulevikus vaja – on viimastel aastatel hoogustunud. Seda ka põhjusel, et kõrghariduse roll on muutunud. “Kui aastaid tagasi oli kõrgharidus elustiili osa, siis praegu on hariduse väärtus oluliselt muutunud. See tähendab, et EBS-i inimesed peavad suhtlema tööandjatega, olema võrgustike liikmed, osalema aktiivselt ühiskondlikes diskussioonides. Oluline roll on vilistlaste nõukojal, mis tuli esimest korda kokku 2016. aastal ja koosneb erineval ajal EBS-i lõpetanud tublidest inimestest,” mainib Almann, et vilistlastel on tähtis roll erialade timmimisel tööjõuturu ootustele võimalikult hästi vastavaks.
Õppekavade sulgemist on EBS-i ajaloo jooksul samuti ette tulnud – seda nii teadliku ja planeeritud otsusena kui ka paratamatusest ehk õppurite vähesest huvist tingitult. Näiteks 1998. aastal hakati EBS-is õpetama eriala, mida esmapilgul ärijuhtimisega ei seostakski – avalikku haldust.
Arno Almann selgitab, et 1990. aastatel õpetas mitu ülikooli avalikku haldust, kuid paraku oli nende õppekavades puudusi – ei õpetatud piisavalt majandust, õigust ja juhtimist. Selle tühimiku täitis EBS, keskendudes oma avaliku halduse õppekavas just neile teemadele, sest ka riigi juhtimisel tuleb arvestada õiguskeskkonda, kirjutada projekte ning lugeda raha. Kuna uuel sajandil muutus Euroopa Liiduga liitumise eel avaliku halduse õpetamine eriti populaarseks ja erialal tekkis ületootmine, otsustas EBS enda pakutava sulgeda.
Samasse aega jäi ühe teise kursuse kinnipanemine, põhjuseks õppida soovijate nappus. 2000. aastal asus 22 inimest EBS-is õppima uuel, IT-juhtimise erialal päevases õppes. Kolmanda õppeaasta alguseks oli esialgsest koosseisust kursuse nimekirjas alles üheksa õppurit.
Kool otsustas päevases õppevormis õppinud IT-juhtimise III kursuse sulgeda ja pakkus õpingute jätkamiseks välja kaks alternatiivi: siirdumise õhtuõppesse või jätkamise päevaüliõpilasena mõnel teisel erialal. Tudengites tekitas see paksu verd, pöörduti isegi tarbijakaitseametisse, kuid kursuse sulgemise otsust see ei muutnud. Õpingute jätkamiseks liitus kaks tudengit rahvusvahelise ärijuhtimise päevaõppe kursusega, ülejäänud seitse käisid õhtustes loengutes.
Oma 30. tegevusaastat alustas EBS viie õppekavaga: kaks bakalaureuseõppes, kaks magistriõppes ja üks doktoriõppes.