EBS-i rahvusvaheliste suhete prorektor Endel Laanvee sai 2002. aasta sügisel Põhja-Indiast Karnali linnast kirja. Selles sisaldus ettepanek võtta India tudengeid Eestisse õppima. Algasid läbirääkimised võimalike koostöövaldkondade üle.
2003. aasta märtsis lendasid Madis Habakuk ja EBS-i tegevdirektor Jan Andresoo Karnalisse. Kaheksapäevase sealviibimise tulemusena intervjueeriti umbes 150 tudengikandidaati ja asutati EBS-i tütarfirma EBS Education India. Selle eesmärk oli sillutada sisenemisteed India ülikooliturule, kus taheti lähiaastatel avada EBS-i filiaal.
India turu vallutamise esimene etapp oli aga India tudengite Eestisse toomine. Nii jõudsid 2003. aasta augustis esimesed neist Tallinna: 13 magistriõppesse ja 19 bakalaureuseõppesse. Sissejuhatava kuu jooksul anti EBS-i õppima tulnud noormeestele – India traditsioonid naiste õppimist ei toeta – võimalus omandada algteadmisi eesti keelest ning saada taustainfot eestlaste ja Eesti kohta. Algasid ka inglise keele loengud ja arvutikursus, põhiõpe läks lahti septembrist.
Selleks ajaks oli aga juba selge, et hindudel pole hiinlaste kohusetunnet ega usinust. 2003. aasta varasuvel Indias tulevastele EBS-i tudengitele inglise keelt õpetamas käinud Riina Koris nentis, et India tudengi suurim puudus on tegemata kodutööd. “Kui ühel õppejõul peaks tekkima soov kontrollida eelmisel päeval üles antud kodutööd, on enam kui tõenäoline, et 80% indialastest vaatab õppejõule täiesti süütute silmadega otsa ning teatab, et nemad pole seda teinud. Ühed nendest pole kodutööst midagi kuulnudki, teistel polnud aega ja kolmandate meelest on see absoluutselt ebaoluline,” kirjeldas Riina Koris EBS-i Infolehes.
Vähe sellest – ka õigeks ajaks loengusse jõudmine polnud hindude meelest sugugi tähtis. Riina Koris: “Kindlasti on nad teile lahkelt nõus seletama, et elu ei jää ometi seisma, kui loengusse ilmuda ettenähtust 15–20 minutit hiljem. Hilinemine pole üldse erand, vaid reegel ja seda mitte ainult tudengite, vaid enamjaolt kõikide indialaste puhul.”
Kui esimene semester seljataga, oli hindude õppimishuvi pea olematuks kahanenud. Kevadsemestri õppeained deklareeris ainult viis magistranti ja kaks bakalaureuseõppe üliõpilast. Ülejäänud 25 India tudengit said eksmati ning kadusid EBS-i vaateväljast.
Ülikool siiski alla ei andnud ja plaanis hindude vastuvõtus muudatusi, lõpetades bakalaureusetudengite värbamise ja võttes vastu ainult magistrante. Ka koostööpartnerid vahetati välja.
Endel Laanvee kirjeldas 2003. aasta novembris EBS-i Vilistlaslehele: “Kui praegused üliõpilased saabusid meile India põhjaosast, siis nüüd vaatame keskosa poole, kus on tugevamad ülikoolid ja nende lõpetanute tase kõrgem. Saabusin paar nädalalt tagasi Indiast, kus lõime sidemed India ühe suurima ülikooliga Osmania University Campus Hyderbad. Kaugem idee on rajada Indiasse oma campus. Siis viiksime esimese osa õppetööst (BBA programmi ja esimese aasta MBA-st) läbi koha peal ja tugevamatele pakuksime võimaluse jätkata õpinguid EBS-is. Idee kavatseme realiseerida meie ning kohalikke õppejõude kasutades.”
See idee polnud siiski määratud realiseeruma. Uks Indiasse oli küll avatud, kuid kultuurilised erinevused eestlaste ja hindude vahel muutsid hariduskoostöö ebamõistlikult suurt pingutust nõudvaks. Targem annab järele – ja seda EBS tegigi, kui loobus India haridusturule pürgimisest.
Kaugem turg ahvatles aga endiselt. 2005. aastal hakkas EBS tegema ettevalmistusi Araabia Ühendemiraatides Dubais filiaali avamiseks, sest nägi sealsel äri- ja haridusturul suurt potentsiaali. Siiski osutus EBS-il Dubais kanda kinnitada liiga keeruliseks ning projekt jooksis liiva.
Tagasilöökidest hoolimata säilitas rahvusvahelistumine oma tähtsuse. Endel Laanvee kinnitas, et EBS peab olema nii rahvusvaheline kui vähegi võimalik. “See on tulevikueksistentsi märksõna. Muidu võib EBS-i oodata väljasuremine, pidades silmas seda, kui palju on Eestis kõrgkoole järjest väheneva keskkoolilõpetajate arvu juures. Kõigile (Eesti) inimesi ei jätku, kuid maailmas on ju rahvast palju. Meie eeliseks on kaks rahvusvahelist, st ingliskeelset õppekava – international BBA ja international MBA –, kuid see eelis pole pikaajaline. Ka Tartu Ülikool ja TTÜ teevad välistudengite värbamisel edusamme,” kirjeldas Laanvee 2003. aastal EBS-i Vilistlaslehele.