30 tulevikule
pühendatud aastat

Kursuste korraldajast saab ülikool

1991. aasta, mil Eesti taasiseseisvus, oli oluliste arengute aeg ka EBS-is.

Seni ärijuhtidele kursusi ja kutsemagistriprogrammi pakkunud EBS alustas päevaste üliõpilaste vastuvõttu rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureuseõppesse (BBA). Hoolimata sellest, et nii mõnigi nõuandja pidas tasulise bakalaureuseõppe pakkumist liiga riskantseks, otsustati see risk võtta. Õigustatult, sest päevane bakalaureuseõpe käivitus hästi ning oli oluline eeldus ülikooliks kasvamisel.

Bakalaureuse päevaõppe edukas käivitumine viis Madis Habakuke mõttele hakata pakkuma ka ärijuhtimise kaugõpet. Mõte oli seda intrigeerivam, et riigile kuuluvates ülikoolides oli kaugõpe kehvas seisus ja paljud lõpetasid selle õppevormi pakkumise üldse ära. Madis Habakuk leidis, et kuna ärijuhtimise õppimise vastu on huvi suur, aga potentsiaalsetel tudengitel on keeruline töö kõrvalt päeval koolis käia, tuleb neile pakkuda teistsugust õppimisvõimalust.

1993. kevadel loodud kaugõppe osakonda tuli juhatama Madise abikaasa Marje Habakuk ning sügisel alustas esimene rühm ärijuhtimise “bakasid” kaugõppes õpinguid. Õppekava kestus oli 4,5 aastat. “Me leidsime, et kaugõpe peab olema üliõpilast toetav. Kuna töö kõrvalt õppimine on keeruline, ei käinud nad koolis pidevalt, vaid kolm päeva nädalas. Samas said tudengid vajadusel alati õppejõult nõu ja abi küsida. Kooli ja tudengi vahel tekkis tihe side, alati võis tudeng õppejõuga konsulteerida ning see eristas meid riigiülikoolidest,” meenutab Marje Habakuk.

Samuti erines EBS-i kaugõppes õppimine riigiülikoolides tudeerimisest õppematerjalide poolest. “Kool valmistas ette põhjalikud õppeprogrammid ja iga õppejõud töötas oma aines kõik õppe- ja juhendmaterjalid välja. Kes kirjutas ise, kes komplekteeris saadaolevatest allikatest. Sel ajal polnud õppematerjale ju kusagilt osta,” selgitab Marje Habakuk, miks nii suur töö ette võeti.

Seejärel asus kaugõppeosakond õppematerjale paljundama, nii et iga õppija sai sõna otseses mõttes kotitäie tarkust. “Poekoti mõõtu kott oli paksult A4-formaadis lehti täis,” piltlikustab Marje Habakuk. “See oli päris suur töö, mis paisus üle mõistuse suureks, kui 1995. aastal alustas ärijuhtimise õhtune bakalaureuseprogramm. Õhtuõppes oli parimatel aegadel üle 800 õppija ning kõigile neile tuli teha kotitäis õppematerjale. Kuid meil oli osakonnas ääretult tore kollektiiv, kõike tehti entusiasmiga ja hea meelega. Ei olnud mingit virisemist, et päevad läksid pikaks ja tööd oli palju.”