Stanfordi ülikooli lõpetanud Fitzgerald oli suurema osa oma karjäärist töötanud Fordi tehastes. Pärast Fordist lahkumist asutas ta oma ettevõtte Stanford Telecommunications, mis tegeles GPS-tehnoloogia arendamisega. Sealt 49-aastasena varajasele pensionile läinud härra ei tahtnud aga istuda, käed rüpes, vaid tegelda hoopis millegi ambitsioonikamaga: parandada suhteid Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahel. Kust aga suure eesmärgi elluviimist alustada?
Ameeriklase lähim kontakt Nõukogude Liiduga oli Soome, kus elas tema tuttav Hannu Linnainmaa. Too omakorda tundis Madis Habakukke ning soovitas Fitzgeraldil tema poole pöörduda. Nii ameeriklane tegigi ja saabus Tallinna Habakukega kohtuma. Õhtusöök pealinna tippkohas Viru varietees venis märkamatult hommikusse ning selleks ajaks olid Habakuk ja Fitzgerald sõpradeks saanud.
Teine EBS-i sünniloos tähtsat rolli mänginud härrasmees Ilmar Martens oli Eestis sündinud, kuid siit lahkunud ja elas Kanadas. Huvi oma sünnimaa vastu polnud Martensil aastakümnetega vaibunud ning ta jälgis hoolega Eestis aset leidvaid sündmusi.
Ilmar Martensi ja Madis Habakuke viis kokku viimase kirjutatud kiri ühele Rootsis ilmunud eestikeelsele ajalehele. 1988. aasta kevadel ajalehele saadetud kirjas seisis palve väliseestlastele: palun toetage kodueestlaste 50-aastase ärialase haridusaugu likvideerimist. Sellele üleskutsele vastaski Ilmar Martens. Nii algas Martensi ja Habakuke kirjavahetus, mis tipnes kohtumisega Eestis, kus oldi koos umbes nädala. “Fantastiline inimene!” on Madis Habakuk Ilmar Martensit hiljem meenutanud, sest too puistas ideid nagu varrukast. Martensi lennukatest ideedest sai Madis Habakuke mõttelend samuti hoogu juurde ning jälle oli üks samm ärikooli loomisele lähemale astutud.
Üsna varsti kutsus Marshall Fitzgerald Madis Habakuke kolmeks nädalaks Ameerikasse külla. Washingtonist liiguti edasi Californiasse, kus Madis Habakuk pidas loengud Santa Clara ja Stanfordi ülikoolis. Tema loengud võeti suure huviga vastu. Mõnda aega elas Madis Habakuk ka Marshall Fitzgeraldi mägedes asuvas rantšos ning seal sai Estonian Business Schooli rajamise idee juba konkreetsemad piirjooned.
Samal ajal oli Ilmar Martens asunud Eesti ärimeeste Torontosse õppima saatmise teemal läbi rääkima mitme õppejõuga, sealhulgas väliseestlase Rein Petersoniga, kes oli Yorki ülikooli ettevõtluse professor. Asja lähemaks arutamiseks said New Yorgis kokku kolm meest: Martens, Habakuk ja Peterson. Martensi New Yorgi korteris töötati kolme ööpäeva jooksul välja Estonian Business Schooli alusdokumendid ning pandi paika põhimõtted.
Äriidee oli lühidalt järgmine: pakkuda aastapikkust kursust, kus saab omandada moodsad majandusteadmised ja lisaks õppida intensiivselt inglise keelt. Esimesed kuus kuud pidi õppetöö toimuma Eestis ning põhirõhk pandi inglise keele selgekssaamisele. Seejärel plaaniti kursuslased saata kolmeks kuuks Kanadasse või Ameerika Ühendriikidesse, et nood õpiksid seal äritegemist ja tutvuksid kohalike ettevõtetega. Eestisse naastes pidid kursuslased kolme kuuga kirjutama lõputöö. Aastase kursuse sihtrühmana nähti eelkõige Eesti riigiettevõtete juhte, kellelt eeldati varasema kõrghariduse olemasolu. Ja lõpuks – õpingute eest ei maksaks riik, vaid õppijad ise.
Kui Ameerikas saadi plaanid paika ja Madis Habakuk lõpuks Tallinna tagasi jõudis, võttis ta ühendust juhtimiskonsultant Lembit Saveljeviga. Habakuk palus tal luua kooperatiivi, mille nimeks sai Estonian Business School. Kooperatiivina asutati EBS aga seetõttu, et muid eraettevõtluse vorme 1988. aastal Nõukogude Liidus veel ei tuntud. Umbes kuu aja pärast, detsembri alguses oli Estonian Business Schooli dokumentatsioon kinnitatud, pangaarve avatud ning Eesti esimene eraõppeasutus võis tegutsemist alustada.
Verivärskes kooperatiivis oli lisaks Madis Habakukele täiskohaga töötajaid vähem kui ühel käel sõrmi. Õppekonsultandid Urve Margus ja Piia Sandla tulid Madis Habakukega kaasa majandusjuhtide instituudist ning kandsid kogu organiseerimise põhiraskust. Sekretäritööd tegi Nelly Kolk ja palgal oli ka inglise keele õppejõud Elin Saks. Nendega täiskohal töötajate hulk piirdus. Näiteks raamatupidamisega tegeles Madise abikaasa Marje Habakuk, kelle põhitöökoht oli majandusarengu instituudis. EBS-i esimene peakorter asus aga Habakukkede kodus Kalamajas Valgevase tänaval. Täpsemalt Madise ja Marje poja Mardi toas. Noormees oli parasjagu Klaipėdas, et Vene kroonus aega teenida.
Väljaanne “Viisteist tulevikule pühendatud aastat”, 2003