Rektor Arno Almann selgitab, et välistudengite arvu suurt kasvu ei taotleta, kuid nende osakaal peab looma optimaalsed võimalused tudengite omavaheliseks võrgustumiseks ehk maakeeli öeldes: kontaktide loomiseks. Kontaktid on aga tulevases äris väga olulised.
Kui 2000. aastate alguses oli EBS-il ambitsioon laieneda Hiinasse ja Indiasse ning tuua sealt tudengeid EBS-i õppima, siis nüüd on fookus sätitud kodule lähemale.
Arno Almann põhjendab: “Oleme välistudengite valimisel fokusseerinud piirkondadele, mis võiksid olla Eestile potentsiaalsed äritegemise piirkonnad. Me ei taha tuua välistudengeid kaugetest ja eksootilistest maadest, sest nende peamine motivatsioon ei pruugi olla õppima tulemine, vaid Euroopa Liitu pääsemine. Seetõttu on suurem osa meie välistudengitest Soomest. Kuid ka vanast Euroopast: Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt – sest need on riigid, kus Eesti ettevõtjad tegutsevad.”
EBS kaalub laienemist ka Euroopa Liidu naabruspoliitika riikidesse: näiteks käib üks projekt Ukrainas. 2014. aastal käis Eestis Ukraina ülikoolide rektorite delegatsioon ja nad külastasid ka EBS-i. Arno Almann mäletab, et Ternopili riikliku majandusülikooli (TRMÜ) rektorile meeldis EBS-i mudel väga. Sellest meeldimisest sai alguse koostöö.
2015. aastal loodi TRMÜ juurde Eesti välisministeeriumi toetusel nüüdisaegne juhtimis- ja ärikool. “See on iseseisva programmiga ärikool, millel on õigus valida õppejõude ja rakendada õppemeetodeid. Sellega erineb TRMÜ Ukraina ülereguleeritud ja võib-olla mitte väga kvaliteetsest riiklikust kõrghariduse mudelist,” toob Almann välja EBS-i ja TRMÜ koostöö konkurentsieelise.
Äriinnovatsiooni magistriõppekava esimesed üheksa lõpetajat said TRMÜ diplomi 2019. aasta kevadel ning EBS lisas sellele sertifikaadi, et õpe on läbi viidud EBS-i äriinnovatsiooni õppekava alusel. “Topeltdiplomi väljaandmine oleks Ukraina bürokraatlikus süsteemis väga aeganõudev protsess,” selgitab Arno Almann, miks piirduti sertifikaadiga.
Lisaks koolitab EBS Ternopili regiooni ülikoolidele õppejõude, kes oleksid valmis ülikoolides ettevõtlust õpetama kas vabaainena või olemasolevatesse ainetesse integreeritult, sõltumata erialast – olgu siis tegemist tehnika või meditsiiniga.
Tulevikuplaanides on koostöö laiendamine: EBS kavatseb koolitama hakata ka teiste Lääne-Ukraina oblasti ülikoolide õppejõude. Samuti plaanitakse Ternopili ülikooli juurde ettevõtluse ja innovatsiooni nõustamiskeskust, kust nii alustavad kui ka tegutsevad firmad saavad tulla nõu küsima.
Samuti on tähtis roll rahvusvahelistel projektidel. Neist üks põnevamaid oli koostöö ettevõttega Volkswagen Financial Services. 2017. aastal said 12 EBS-i üliõpilast ja 6 EBS-i partnerülikooli Hong Kong Polytechnic University üliõpilast koostada Volkswagenile äri arendamise projekte Hiina turu jaoks. Üheksanädalase töö tulemusena jäi sõelale 20 äriideed, mida Volkswagenile Pekingis esitleti.
Põnevate kilda saab liigitada ka EBS-i äriinnovatsiooni MBA programmi magistrantide osalemise ühe maailma kõige tuntuma uurimiskeskuse CERN tootearenduse projektis. 2016. aastal Genfis veedetud nädala jooksul töötasid Stanfordi ja teiste maailma tippülikoolide eri valdkondade tudengid koos ebsikatega välja tehnoloogiatooteid ideest prototüübini.
Seal osalenud Eglit Väli ei hoia oma vaimustust tagasi: “CERN-is nädal aega robotite ehitamist kindlasti ületas mu ootusi. Kui keegi oleks mulle varem öelnud, et ma suudan ühe nädalaga ehitada lihtsa roboti, poleks ma teda kunagi uskunud! See nädal oli täis eneseületust ja ülihuvitavate asjade õppimist prototüüpide loomise, robotite ehitamise ja elektroonika kohta. Samuti projektijuhtimise ja meeskonnatöö kohta. See nädal tuletas mulle meelde, et ma saan hakkama kõigega, mida pähe võtan – seda on lihtne unustada, sest me ise kipume endale piire seadma.”