30 tulevikule
pühendatud aastat

Erasmusega Euroopasse

Tudengkonna tõeline rahvusvahelistumine sai stardipaugu 1999. aasta sügisel. Siis ühines EBS Erasmuse üliõpilaste ja õppejõudude vahetusprogrammiga ning kirjutas alla Euroopa ülikoolide topeltdiplomite konsortsiumi hartale – Consortium of International Double Degrees (CIDD).

Suuresti oli selle taga EBS-i rahvusvaheliste suhete ja marketingi asepresident Endel Laanvee, keda võib lisaks Madis Habakukele tituleerida EBS-i rahvusvaheliste suhete rajajaks. Laanvee tuli EBS-i võõrkeelte instituudi direktoriks septembris 1995.

Rahvusvaheliste suhete ja marketingi asepresident sai temast 1997. aastal, mil EBS-is seni välissuhetega tegelnud Avo Meerits läks juhtima oma pereettevõtet.

Tudengilehele aprillis 1999 antud intervjuus pidaski Endel Laanvee oma suurimaks panuseks EBS-i edendamisel seda, et üliõpilastele avanes alates 1999. aasta sügissemestrist võimalus õppida Erasmuse vahetustudengina 31 partnerülikoolis peaaegu kõikjal Euroopas.

Praegu saavad ebsikad Erasmus+ ja teiste vahetusprogrammide kaudu vahetusüliõpilasena üheks või kaheks semestriks tudeerima minna enam kui 60 välismaisesse partnerülikooli. Nende seas on nii Euroopa riikide kui ka kaugemate paikade ülikoole, näiteks Mehhikos, Hiinas, Jaapanis, Venemaal, Austraalias, Argentinas ja Kanadas.

Muidugi ei vii üliõpilaste vaba liikumise võimalus ainult eestimaalasi piiri taha, vaid hulgutakse ka vastupidises suunas ehk Lauteri tänavasse – praegu on EBS-i tudengkonnast 30% pärit väljastpoolt Eestit.

Aina rohkem välistudengeid tahab EBS-i õppima tulla.