30 tulevikule
pühendatud aastat

EBS Juhtimiskoolituse Keskus

Möödunud sajandi viimase kümnendi keskpaigaks oli EBS-ist saanud tõsiselt võetav ülikool, mis pakkus klassikalist ülikooliharidust kõigil kolmel tasemel. Kuhu edasi?

Miks mitte pöörduda hoopis tagasi juurte juurde ja vaadata, mida lühemate koolituste turul oleks võimalik ära teha.

EM-Internationali tegevjuht ja põhiomanik Tiit Elenurm (vasakul) müüs ettevõtte enamusosaluse 2000. aastal EBS-ile. Aasta hiljem loodi EBS-i avatud ülikooli ja EM-Internationali baasil EBS Juhtimiskoolituse Keskus.

Koolitame ja konsulteerime

EBS oli juba üsna ammu otsinud meest, kes paneks käima konsultatsioonitegevuse. Madis Habakuk kirjeldas olukorda nii: “Kui Mati Sööt välja ilmus ja arvas, et tema võiks see mees olla, siis loodi kohe asepresidendi ametikoht täienduskoolituse ja konsultatsioonide alal.”

1995. aasta novembris asus asepresident Sööt juhtima täienduskoolituse ja konsultatsioonide osakonda, mille eesmärk oli pakkuda koolitusi ja konsultatsioone nii majandusharidusega kui ka ilma selleta inimestele. Põhirõhk oli ärikoolitusprogrammidel. Neist kõige suuremat huvi pälvis finantsarvestuse kursus.

Kuna Vene kriis oli veel olemata, oli populaarne väärtpaberiturgude teema. Kursusi korraldati ka äriplaani koostamise, ärietiketi ja -suhtlemise alal. Samuti tehti turismikoolitusi, et anda ametikoolitust turisminduses töötavatele ja töötada soovivatele inimestele.

Esimestel tegevusaastatel leidus täienduskoolituse ja konsultatsioonide osakonna teenuste seas üks, mis esmapilgul tundub mõnevõrra ootamatu – nimelt viidi kokku tööotsijaid ja tööandjaid. EBS-i aastaraamat 1997 vahendab: “Selle teenuse loomise tingis vajadus aidata üliõpilastel leida ettevalmistusele, võimetele ja ootustele vastavaid töökohti. Infot nii töökohtade kui koolitusvõimaluste kohta saab I korruse teadetetahvlilt ja kooli ajalehest.”

EBS-i vilistlane ja hilisem tegevjuht Jan Andresoo lükkas käima EBS-i Avatud Ülikooli töö.

Luuakse avatud ülikool

Täienduskoolituse ja konsultatsioonide osakonna arengu loomulik jätk oli kujunemine Avatud Ülikooliks. 1998. aastal asutatud EBS Avatud Ülikool oli avatud selle sõna otseses mõttes: avatud kõigile, kes tahtsid end täiendada, kuid kelle eesmärk polnud saada tudengiks immatrikuleeritud. Enesetäiendajad said ja saavad ka praegu valida ülikooli ainetest või täiendkoolituse kursustest just sellised, mis neid huvitavad.

Kui Mati Sööt EBS-ist ära läks, suikus Avatud Ülikool varjusurma. Ent ainult seni, kuni 1999. aasta kevadel asus Avatud Ülikooli juhtima EBS-i vilistlane Jan Andresoo. Hoolimata sellest, et koolitusturg oli Andresoole uus ja tundmatu valdkond, haaras uus juht härjal sarvist. “See oli väga huvitav aeg: tuli kogu struktuur algusest peale üles ehitada. Võtsin siis aga kursavenna ja -õe punti ja nii me asusimegi koolitussektoris tegutsema,” kirjeldas Jan Andresoo.

Muu hulgas toodi Andresoo juhtimisel turule mini-MBA. See oli taseme- ja täiendkoolituse sümbioos, mille käigus said ettevõtted ja organisatsioonid disainida tasemekoolitust vastavalt ettevõtte strateegilistele eesmärkidele.

Peagi oli koolitusvaldkonnas aeg küps järgmiseks sammuks. 2001. aasta veebruaris asutati EBS Juhtimiskoolituse Keskus. Selle vundament laoti kahe koolitusasutuse baasil: EBS-i poolt 2000. aastal ostetud koolitusfirma EM-International OÜ ja EBS-i Avatud Ülikool. Selline kõrgkooli ja koolitusfirma ühinemine oli Eestis esmakordne.

EBS-i ja EM-Internationali eesmärk oli ambitsioonikas: liita ühelt poolt ülikooli akadeemilised teadmised ja teisalt täienduskoolituse praktilised kogemused. Samuti oli plaan minna välisturgudele, sest Eesti täienduskoolituse turg oli ja on liiga väike. Aasta hiljem ühines juhtimiskoolituse keskusega Maru Koolituskeskus.

Väärt mõte

“EBS annab oma üliõpilasele nelja asja – haridust, diplomeid, sidemeid, väärtusi.”

Madis Habakuk, EBS-i looja ja president

Lisaks täienduskoolituste pakkumisele hakkas EBS Juhtimiskoolituse Keskus konkreetsetele ettevõtetele magistrikraadiga töötajaid ette valmistama. Uue MBA-programmi ained olid samad nagu ülikoolideski, kuid praktilises osas lahati konkreetse ettevõtte probleeme. Esimesest, ligi paarikümne osalejaga rühmast kolmandik olid Tallinna Sadama töötajad, kes said loengutes kuuldud teooriat tööl praktikasse rakendada.

Järgnevatel aastatel täienes juhtimiskoolituse keskuse teenuste valik keskastmejuhtide ja tippjuhtide arenguprogrammidega. Valikust leiab näiteks personalijuhi, finantsjuhi, müügijuhi jt valdkondade juhtide arenguprogrammid, mis kestavad 5–10 kuud. Juhtimiskoolituse keskust 2000. aastate keskel vedanud Alar Vasemägi tõi arenguprogrammide peamise eelisena välja tõiga, et lisaks teadmistele saavad osalejad uusi ideid töörühmadest, praktikute näidetest ning omavahel jagatud kogemustest.

Juhid õpivad juhtima

Paljud juhid pole juhtimist spetsiaalselt õppinud, vaid pidanud seda tegema n-ö töö käigus. See aga vähendab efektiivsust ning pealegi me teame, mida öeldakse nende kohta, kes õpivad iseenda vigadest. Seega nähti EBS-is, et London Business Schoolis või INSEAD-is pakutava Executive MBA programmi analoogi Eestis turule toomiseks on aeg küps.

Pärast paariaastast tihedat ettevalmistustööd alustaski 2001. aasta sügisel EBS-is esimene Executive MBA programm. Nagu termin executive viitab, on programm mõeldud juhtimiskogemusega tippjuhtidele, et nad saaksid arendada oma juhivõimeid ning koos sellega oma juhitavat ettevõtet.

EBS-i Executive MBA programmi õppejõud Alar Kolk kinnitab, et Executive MBA programmid on praegu olulisemad kui kunagi varem: “Executive-programmides ei anta hunnikute kaupa raamatuid ja artikleid lugeda, vaid osaleja saab praktikas proovida, kuidas ta ideid võiks reaalselt ellu viia. EBS-is me täpselt nii teemegi: ühelt poolt vaatame, millised on uued kontseptsioonid ja tööriistad selleks, et äri modelleerida, tooteid arendada ning finantsjuhtimist korraldada. Teisalt toome kogu selle eksperimentaalsuse klassiruumi, et vaadata, kuidas need uued kontseptsioonid sinu äri peal toimivad.”

Executive MBA programmis osalejad loengus.

Kogu õppetöö on niisiis üles ehitatud ettevõtte juhtimiskaasuste lahendamisele. See tähendab, et Executive MBA programmis osalejad teevad enamiku kodutöid just nimelt oma juhitava ettevõtte põhjal. Stuudiumi lahutamatu osa on ka õppereis piiri taha – valikus on olnud sihtpunkte Berliinist Shanghaini. Kirsiks tordil on võimalus asju arutada ja kogemusi vahetada teiste kursuslastega, kel on oma juhikogemusest nii mõndagi väärtuslikku jagada.

Executive MBA programmis osalenud ETS Nordi juhatuse liige Urmas Hiie ei hoia oma rahulolu vaka all. “Programmil on väga hea ülesehitus, liikudes üldistelt teadmistelt konkreetsete äriprotsesside õppe suunas,” leiab Hiie. Citiconi juht Mati Pops lisab, et see on suurepärane võimalus õppida koos teiste valdkondade tippjuhtidega ning kuulata nende vahetuid kogemusi elust ja ärist.

Pikaajaline tegevus tippjuhtide koolitamisel andis EBS Juhtimiskoolituse Keskusele tõuke nimevahetuseks – et nimi peegeldaks paremini seda, millega tegeletakse. Alates 2018. aasta veebruarist on juhtimiskoolituse keskuse uus ärinimi EBS Executive Education.

Huvitav teada

2018. aastaks on üle 200 Eesti ettevõtte omaniku ja tippjuhi läbinud Executive MBA programmi.